Analüütikud ütlevad, et majanduskasvu kiirendav infrastruktuur paneb võlalõksu sattunud Pekingi laimudele maksma
Analüütikud ütlesid, et Hiina kavandatud Belt and Roadi algatuse raames läbiviidud projektid on hoogustanud Sri Lanka majandusarengut ning nende edu on pannud aluse valeväidetele, nagu oleks abi riigid suurtes võlgades lõksu.
Vastupidiselt Pekingi kriitikute narratiivile nn võlalõksu kohta on Hiina abist saanud BRI-s osalevate riikide pikaajalise majanduskasvu tõukejõud, ütlesid analüütikud.Sri Lankal on infrastruktuuri tugevdamise programmiga seotud suuremate ettevõtmiste hulgas Colombo sadamalinna ja Hambantota sadama projektid, samuti Southern Expressway ehitus.
Colombo sadam oli tänavu ülemaailmses sadamate edetabelis 22. kohal.Selle käideldava kauba maht kasvas 6 protsenti, 2021. aastal rekordilise 7,25 miljoni kahekümne jala ekvivalendini, vahendas meedia esmaspäeval Sri Lanka sadamate ametit.
Sadamaameti juht Prasantha Jayamanna ütles Sri Lanka ajalehele Daily FT, et suurenenud aktiivsus oli julgustav ning president Gotabaya Rajapaksa on öelnud, et soovib, et sadam jõuaks 2025. aastaks ülemaailmses edetabelis 15 parema hulka.
Colombo Port City on kavandatud Lõuna-Aasia peamise elamu-, jaemüügi- ja äripiirkonnana, kus China Harbour Engineering Company teeb töid, sealhulgas tehissaart.
"See taastatud maa annab Sri Lankal võimaluse kaart ümber joonistada ning ehitada maailmatasemel proportsioonide ja funktsionaalsusega linn ning konkureerida Dubai või Singapuriga," ütles Colombo sadamalinna majanduskomisjoni liige Saliya Wickramasuriya meediale.
Peamine eelis
Mis puutub Hambantota sadamasse, siis selle lähedus suurematele mereteedele tähendab, et see on projekti jaoks suur eelis.
Sri Lanka peaminister Mahinda Rajapaksa tänas Hiinat "pikaajalise ja tohutu toetuse eest riigi majanduslikule ja sotsiaalsele arengule".
Kuna riik püüab pandeemia tagajärgedest toibuda, on Hiina kriitikud taas väitnud, et Sri Lanka on koormatud kulukate laenudega, mõned nimetavad Hiina abiga projekte valgeteks elevantideks.
Colombo ülikooli majandusprofessor Sirimal Abeyratne ütles väljaandele China Daily, et Sri Lanka avas oma võlakirjaturu välisinvesteeringutele 2007. aastal ja umbes samal ajal alustas kommertslaenu, "millel pole Hiina laenudega mingit pistmist".
Sri Lanka välisressursside osakonna andmetel oli 2021. aasta aprillis saareriigi 35 miljardi dollari suurusest välisvõlast 10 protsenti Hiina, umbes 10 protsenti ka Jaapanist.Hiina on rahvusvaheliste finantsturgude, Aasia Arengupanga ja Jaapani järel Sri Lanka suuruselt neljas laenuandja.
Asjaolu, et Hiina on kriitikute võlalõksu narratiivis esile tõstetud, näitab, mil määral nad üritavad diskrediteerida Hiinat ja BRI projekte Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, ütles Ameerika uuringute keskuse teadur Wang Peng. Zhejiangi rahvusvaheliste uuringute ülikool.
Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul ületab riik ohumärgi, kui tema välisvõlg ületab 40 protsenti sisemajanduse koguproduktist.
"Sri Lanka võimet areneda piirkondliku logistika ja laevanduskeskusena, et saada BRI eeliseid, tõsteti väga esile," kirjutas Sri Lanka riikliku hariduskomisjoni nõunik Samitha Hettige ajakirjas Ceylon Today antud kommentaaris.
Postitamise aeg: 18. märts 2022