Esmaspäeval Türgit ja Süüriat raputanud laastavas maavärinas hukkus väidetavalt ligi 8000 inimest ja sai vigastada kümneid tuhandeid inimesi.
Kahes riigis varisesid kokku tuhanded hooned ja abiagentuurid hoiatavad "katastroofiliste" tagajärgede eest Loode-Süürias, kus miljonid haavatavad ja ümberasustatud inimesed lootsid juba humanitaarabile.
Käimas on ulatuslikud päästetööd, kus ülemaailmne kogukond pakub otsingu- ja taastamisoperatsioonidel abi.Vahepeal on agentuurid hoiatanud, et katastroofis hukkunute arv võib oluliselt tõusta.
Siin on, mida me teame maavärina kohta ja miks see nii surmav oli.
Kus maavärin tabas?
Sajandi üks võimsamaid piirkonda tabanud maavärinaid raputas elanikke unest esmaspäeva varahommikul kella nelja paiku. Maavärin tabas 23 kilomeetrit (14,2 miili) Nurdagi linnast idas Türgis Gaziantepi provintsis 23 km sügavusel. 24,1 kilomeetrit (14,9 miili), teatas Ameerika Ühendriikide geoloogiateenistus (USGS).
Vahetult pärast esimest vahejuhtumit kajas piirkonnas mitmeid järeltõukeid.11 minutit pärast esimest maavärinat järgnes 6,7-magnituudine järeltõuge, kuid USGS-i andmetel tabas suurim värina magnituudiga 7,5 magnituudi umbes üheksa tundi hiljem kell 13.24.
See 7,5-magnituudine järeltõuge, mis tabas esialgsest maavärinast umbes 95 kilomeetrit (59 miili) põhja pool, on tugevaim enam kui 100 seni registreeritud järeltõukusest.
Päästjad võistlevad nüüd ajaga ja elementidega, et ellujäänuid mõlemal pool piiri prahi alt välja tõmmata.Türgi katastroofiagentuuri andmetel on Türgis kokku varisenud üle 5700 hoone.
Esmaspäevane maavärin oli ka üks tugevamaid, mida Türgi on viimase sajandi jooksul kogenud – 1939. aastal tabas riigi idaosa 7,8-magnituudine maavärin, mille tagajärjel hukkus USGS-i andmetel üle 30 000 inimese.
Miks maavärinad juhtuvad?
Maavärinaid esineb igal kontinendil – Himaalaja mägede kõrgeimatest tippudest madalaimate orgudeni, nagu Surnumeri, kuni Antarktika karmilt külmade piirkondadeni.Nende maavärinate jaotus ei ole aga juhuslik.
USGS kirjeldab maavärinat kui "maa värisemist, mis on põhjustatud rikke äkilisest libisemisest.Maa väliskihi pinged suruvad rikke küljed kokku.Stress koguneb ja kivid libisevad ootamatult, vabastades energiat lainetena, mis levivad läbi maakoore ja põhjustavad värinat, mida me maavärina ajal tunneme.
Maavärinaid mõõdetakse seismograafide abil, mis jälgivad pärast maavärinat Maad läbivaid seismilisi laineid.
Paljud võivad tunnustada mõistet "Richteri skaala", mida teadlased varem aastaid kasutasid, kuid tänapäeval järgivad nad üldiselt modifitseeritud Mercalli intensiivsusskaala (MMI), mis on USGS-i andmetel maavärina suuruse täpsem mõõt.
Kuidas maavärinaid mõõdetakse
Miks see nii surmav oli?
Selle maavärina nii surmavaks muutmisele on kaasa aidanud mitmed tegurid.Üks neist on selle toimumise kellaaeg.Kuna maavärin tabas varahommikul, olid paljud inimesed selle toimumise ajal oma voodites ja on nüüd oma kodude rusude all lõksus.
Lisaks on piirkonda läbiva külma ja märja ilmasüsteemi tõttu muutnud halvad tingimused pääste- ja taastamistööd mõlemal pool piiri oluliselt keerulisemaks.
Õhutemperatuur on juba praegu krõbedalt madal, kuid kolmapäevaks on oodata mitu kraadi miinust.
Türgi ja Süüria kohal ripub praegu madalrõhkkond.CNNi vanemmeteoroloogi Britley Ritzi sõnul toob see Türgi keskosast alla "oluliselt külmema õhu".
Kolmapäeva hommikul on Gaziantepis prognooside kohaselt -4 kraadi Celsiuse järgi (24,8 kraadi Fahrenheiti järgi) ja Aleppos -2 kraadi.Neljapäeval langeb prognoos veelgi vastavalt -6 ja -4 kraadini.
Türgi tervishoiuminister Fahrettin Koca ütles, et tingimused on juba muutnud hädaabimeeskondade jaoks kannatanud piirkonda jõudmise keeruliseks, lisades, et helikopterid ei saanud esmaspäeval kehva ilma tõttu õhku tõusta.
Hoolimata tingimustest on ametnikud palunud elanikel täiendavate järeltõugete tõttu oma ohutuse tagamiseks hoonetest lahkuda.
Kuna mõlemas riigis on nii palju kahju, hakkavad paljud küsima, millist rolli võis tragöödias mängida kohalik ehitustaristu.
USGSi ehitusinsener Kishor Jaiswal ütles teisipäeval CNN-ile, et Türgi on minevikus kogenud olulisi maavärinaid, sealhulgas 1999. aastal toimunud maavärinat.tabas Edela-Türkija tappis üle 14 000 inimese.
Jaiswal ütles, et paljud Türgi osad on määratud väga kõrge seismilise ohu tsoonideks ja seetõttu peavad piirkonna ehitusreeglid seda tüüpi sündmustele vastu pidama ja enamikul juhtudel vältima katastroofilisi kokkuvarisemisi – kui neid õigesti teha.
Kuid mitte kõik hooned ei ole ehitatud Türgi tänapäevase seismilise standardi järgi, ütles Jaiswal.Puudused projekteerimisel ja ehitusel, eriti vanemates hoonetes, tähendavad, et paljud hooned ei pidanud põrutustele vastu.
"Kui te ei projekteeri neid struktuure seismilise intensiivsusega, millega nad võivad oma kavandatud eluea jooksul kokku puutuda, ei pruugi need struktuurid hästi toimida," ütles Jaiswal.
Jaiswal hoiatas ka, et paljud püsti jäänud konstruktsioonid võivad nende kahe tugeva maavärina tõttu, mille tunnistajaks me juba nägime, oluliselt nõrgeneda.Siiski on väike võimalus näha piisavalt tugevat järeltõuget, et need halvenenud struktuurid alla viia.Nii et selle järeltõuke ajal peaksid inimesed päästetööde jaoks nendele nõrgestatud struktuuridele juurdepääsu eest hoolitsema.
Postitusaeg: 08.02.2023