Esmaspäeval Türgit ja Süüriat raputanud maavärinas on hukkunud ligi 8000 inimest ja kümned tuhanded on saanud vigastada.
Kahes riigis varisesid kokku tuhanded hooned ja abiorganisatsioonid hoiatavad katastroofiliste tagajärgede eest Süüria loodeosas, kus miljonid haavatavad ja ümberasustatud inimesed olid juba niigi humanitaarabist sõltuvad.
Käimas on ulatuslikud päästeoperatsioonid, kusjuures ülemaailmne kogukond pakub abi otsingu- ja taastamistöödel. Samal ajal on agentuurid hoiatanud, et katastroofi tagajärjel hukkunute arv võib märkimisväärselt tõusta.
Siin on see, mida me maavärinast teame ja miks see oli nii surmav.
Kus maavärin tabas?
Üks võimsamaid maavärinaid, mis piirkonda viimase sajandi jooksul tabanud on, raputas elanikud unest esmaspäeva varahommikul umbes kell 4. Maavärin leidis aset Türgi Gaziantepi provintsis Nurdağist 23 kilomeetrit (14,2 miili) ida pool 24,1 kilomeetri (14,9 miili) sügavusel, teatas USA Geoloogiateenistus (USGS).
Vahetult pärast esimest maavärinat kajas piirkonnas rida järeltõukeid. 11 minutit pärast esimest maavärinat järgnes 6,7-magnituudine järeltõuge, kuid USA geoloogiateenistuse andmetel tabas suurim, 7,5-magnituudine maavärin umbes üheksa tundi hiljem kell 13.24.
See 7,5-magnituudine järeltõuge, mis tabas umbes 95 kilomeetrit (59 miili) esialgsest maavärinast põhja pool, on tugevaim enam kui 100 seni registreeritud järeltõukest.
Päästjad võistlevad nüüd aja ja loodusjõududega, et ellujäänuid rusude alt välja tuua mõlemal pool piiri. Türgi katastroofiagentuuri andmetel on kokku varisenud üle 5700 hoone.
Esmaspäevane maavärin oli ka üks tugevamaid, mida Türgi viimase sajandi jooksul kogenud on – 1939. aastal tabas riigi idaosa 7,8-magnituudine maavärin, milles hukkus USA geoloogiateenistuse andmetel üle 30 000 inimese.
Miks maavärinad tekivad?
Maavärinaid esineb igal kontinendil – Himaalaja mägede kõrgeimatest tippudest madalaimate orgudeni, nagu Surnumeri, ja Antarktika kibedalt külmade piirkondadeni. Nende maavärinate jaotus ei ole aga juhuslik.
USGS kirjeldab maavärinat kui „maapinna värisemist, mille põhjustab äkiline libisemine murrangul. Maa väliskihi pinged suruvad murrangu külgi kokku. Pinged kogunevad ja kivimid libisevad järsult, vabastades energiat lainetena, mis levivad läbi maakoore ja põhjustavad värisemist, mida me maavärina ajal tunneme.“
Maavärinaid mõõdetakse seismograafide abil, mis jälgivad maavärina järel läbi Maa levivaid seismilisi laineid.
Paljud võivad tunda terminit „Richteri skaala”, mida teadlased varem aastaid kasutasid, kuid tänapäeval järgivad nad üldiselt modifitseeritud Mercalli intensiivsusskaalat (MMI), mis on USGS-i andmetel maavärina suuruse täpsem mõõt.
Kuidas maavärinaid mõõdetakse
Miks see nii surmav oli?
Selle maavärina nii surmavaks muutmisele on kaasa aidanud mitu tegurit. Üks neist on kellaaeg, mil see toimus. Kuna maavärin tabas varahommikul, olid paljud inimesed selle toimumise ajal oma voodites ja on nüüd oma kodude rusudes lõksus.
Lisaks on piirkonnas valitseva külma ja märja ilma tõttu halvad olud muutnud pääste- ja taastustegevuse mõlemal pool piiri oluliselt keerulisemaks.
Temperatuurid on juba praegu kibedalt madalad, kuid kolmapäevaks on oodata mitu kraadi alla nulli.
Türgi ja Süüria kohal asub praegu madalrõhkkonna ala. CNN-i vanemmeteoroloogi Britley Ritzi sõnul toob see Türgi keskosast eemale „märkimisväärselt külmemat õhku“.
Kolmapäeva hommikuks on Gaziantepis prognoositud -4 kraadi Celsiuse järgi (24,8 kraadi Fahrenheiti järgi) ja Aleppos -2 kraadi. Neljapäevaks langeb temperatuur veelgi vastavalt -6 ja -4 kraadini.
Türgi tervishoiuminister Fahrettin Koca ütles, et olud on abimeeskondadel juba niigi raskeks teinud kannatada saanud piirkonda jõudmise, lisades, et helikopterid ei saanud esmaspäeval halva ilma tõttu õhku tõusta.
Vaatamata tingimustele on ametnikud palunud elanikel oma turvalisuse huvides hoonetest lahkuda, kuna kardetakse järeltõukeid.
Kuna mõlemas riigis on kahju nii suur, hakkavad paljud küsima, millist rolli võis tragöödias mängida kohalik ehitusinfrastruktuur.
USGS-i ehitusinsener Kishor Jaiswal ütles teisipäeval CNN-ile, et Türgis on varem olnud märkimisväärseid maavärinaid, sealhulgas 1999. aasta maavärin.tabas Türgi edelaosaja tappis üle 14 000 inimese.
Jaiswal ütles, et paljud Türgi osad on määratud väga kõrge seismilise ohuga tsoonideks ja seetõttu tähendavad piirkonna ehituseeskirjad, et ehitusprojektid peaksid seda tüüpi sündmustele vastu pidama ja enamasti katastroofilisi varinguid vältima – kui need korralikult tehtud.
Kuid mitte kõik hooned ei ole ehitatud vastavalt Türgi tänapäevasele seismilisele standardile, ütles Jaiswal. Projekteerimise ja ehitamise puudujäägid, eriti vanemate hoonete puhul, tähendavad, et paljud hooned ei pidanud löökide tugevusele vastu.
„Kui te ei projekteeri neid konstruktsioone seismilise intensiivsuse jaoks, millega nad oma projekteerimisaja jooksul kokku puutuda võivad, ei pruugi need konstruktsioonid hästi toimida,“ ütles Jaiswal.
Jaiswal hoiatas ka, et paljud püsti jäänud ehitised võivad olla „oluliselt nõrgenenud nende kahe tugeva maavärina tõttu, mida me juba nägime. On endiselt väike võimalus näha järeltõuget, mis on piisavalt tugev, et need lagunenud ehitised kokku kukutada. Seega peaksid inimesed järeltõuke ajal olema väga ettevaatlikud, et pääseda päästetöödeks nõrgenenud ehitistele ligi.“
Postituse aeg: 08.02.2023
